Empaatia on oskus, mida saab õppida

Veebruar on sõpruse kuu. Sõbrapäev toob endaga kaasa südamed, kaardid ja mõtte sõprusest. Kuid sõprus ei tähenda ainult toredaid hetki – see on ka oskus märgata, hoolida ja mõista teiste tundeid.

Mis on empaatia?

Empaatia tähendab, et laps:

mõistab, et ta on teistsugune inimene kui teda ümbritsevad inimesed ning et teistel inimestel võivad olla temast erinevad tunded ja vaatenurgad.
oskab ära tunda enda ja teiste tundeid ning neid nimetada.
oskab reguleerida oma emotsionaalseid reaktsioone.
oskab panna end kellegi teise olukorda ja ette kujutada, kuidas keegi võiks end tunda.
oskab ette kujutada, milline tegevus või reaktsioon võiks aidata inimesel end paremini tunda.

Seda on päris palju. Empaatia on lapsepõlves ja noorukieas toimuv pidev töö ning seda kujundavad mitmed tegurid, sealhulgas geneetika, temperament, olukorra kontekst ja keskkond. Empaatia ei teki lastel aga automaatselt. Kuigi me sünnime empaatiavõimega, nõuab selle arendamine kogemusi ja harjutamist.

Väikelaste empaatia algab lihtsatest asjadest

Lapsed märkavad, et keegi nutab ja tunnevad ise rahutust. Aja jooksul, koos täiskasvanu juhendamisega, õpib laps sõnastama tundeid ja panema end teise olukorda ning leidma viise, kuidas hoolivust väljendada.

Teadusuuringud näitavad, et empaatia areng on tihedalt seotud:

turvatundega,
eneseregulatsiooniga,
ja täiskasvanu eeskujuga.

"Kui laps tunneb end ise hoituna ja mõistetuna, on tal palju lihtsam olla hooliv ka teiste suhtes."

Sõbrapäev ei pea olema ainult kommide ja kaartide päev. See on suurepärane võimalus rääkida lastega:

mis teeb ühest sõbrast hea sõbra?
kuidas märgata, kui keegi on kurb?
kuidas saame oma sõbralikkust igapäevaselt näidata?

Oluline on rõhutada, et hoolivus ei tähenda alati suuri tegusid. Mõnikord piisab heast sõnast, kuulamisest või lihtsalt sellest, et oleme kellegi jaoks olemas.

Kuidas täiskasvanu saab empaatiat toetada?

Me ei saa panna last laua taha istuda ja hakata empaatiat õpetama. Empaatiavõime areneb aja jooksul läbi hoolivate suhete, eeskuju näitamise, lugude jutustamise, suhtlemise, mängimise, emotsioonide sõnavara laiendamise ja suure kannatlikkuse kontekstis.

Täiskasvanu saab toetada lapse empaatiavõimet, kui ta:

nimetab tundeid („Sa tundud pettunud/rõõmus/vihane“, „Tundub, et su sõbral on praegu raske“),
näitab ise hoolivat käitumist,
loob rahulikke hetki, kus saab teadlikult keskenduda tunnetele.

Üks tõhus viis empaatiavõime arendamiseks on juhendatud meelerahu- ja kujutlusharjutused.

Praktiline viis empaatia harjutamiseks

Calmy uus lugu „Sõbralik süda“ on loodud just selleks, et aidata lapsel kogeda hoolivust nii enda sees kui ka teiste suhtes.

Harjutuse käigus:

laps keskendub oma südamele ja kehatunnetusele,
mõtleb inimestele, kes on talle kallid,
saadab neile mõttes häid soove.

See ei ole ainult kujutlus – sellised harjutused toetavad lapse närvisüsteemi rahunemist ning loovad positiivse seose hoolivuse ja hea enesetundega.

Kui laps kogeb, et teistele head soovides on ka endal soe ja turvaline olla, kujuneb empaatia loomulikuks osaks tema käitumisest.

Kuidas harjutust „Sõbralik süda“ kasutada?

Harjutus on leitav Calmy meelerahu harjutuste lehel SIIN.

KODUS: enne magamaminekut või rahuliku ühise hetkena.

LASTEAIAS: hommikuringis, sõbrapäeva tegevusena või päeva lõpetuseks.

RÜHMAS VÕI PERES: aruteluna – kellele täna head soovida?

Sõbrapäeval võib kutsuda lapsi mõtlema mitte ainult oma parimale sõbrale, vaid ka neile, kes vajavad veidi rohkem hoolivust.

Soovime teile sõbrapäeva kuuks palju sõbralikke südameid ja rahulikke hetki

Triinu Oraste,

Koolipsühholoog

Kasutatud kirjandus:

Walsh, E., & Walsh, D. (2019). How Children Develop Empathy. Psychology Today. https://www.psychologytoday.com/us/blog/smart-parenting-smarter-kids/201905/how-children-develop-empathy